Helsingi lepitusmenetlus
Kuritegude ja vaidluste lahendamine
Lepitus annab võimaluse
- vestelda juhtunust
- olla ära kuulatud
- käsitleda sündmusi ning nendega seotud tundeid
- võtta vastutus tekitatud kahju eest
- leppida kokku kahjude hüvitamises
- kergendada kuriteo või tüli tekitatud kahjustusi
- sündmustest toibuda
- kiirendada kriminaal- või tsiviilasja menetlust
- mõjutada asja edasist menetlust
Lepitus on võimalus – ehitame leppimist
Kuritegude ja tülide lepitamist on saada kõikjal Soomes
- selles osalemine on vabatahtlik ja tasuta
- asja käsitletakse erapooletult ja usalduslikult
- põhineb lepitusseadusel (1015/2005)
Lepituses kohtavad osapooled teineteist ja käsitlevad kuriteo või tüli tekitatud kahjustusi.
Eesmärgiks on aidata osapooltel leida omavahel neid rahuldavad lahendused ja meetmed tekkinud kahjustust hüvitamiseks.
Lepitatavad asjad on kõige tavalisemalt vägivalla- kuriteod, varavastased kuriteod või erinevad tsiviilasjad.
Lepitusel võivad olla kaasas hooldaja, huvide kaitsja ja tõlk.
Lepitusel saab kasutada abistajat ja tugiisikut.
Lepitus eeldab kõigi osapoolte nõusolekut. Nõusolekut nõutakse ka alaealiselt ja tema hooldajatelt ning vajadusel tema muult seaduslikult esindajalt.
Lepitajatena tegutsevad selleks ülesandeks koolitatud, vabatahtlikud isikud professionaalse personali juhendamisel ja järelevalvel.
Lepituse kohta võib ettepaneku teha
- kuriteo või tüli osapool
- hooldaja või huvide kaitsja
- politsei, prokurör või muu ametiisik
Lepitusalgatus tehakse lepitusbüroole. Lähisuhtevägivalla kuritegudes saavad ainult politsei või prokurör lepitusalgatuse teha.
Lepitusbüroo professionaalne personal selgitab asja sobivust lepituseks ja nõustab kõigis detailides.
Kõikide Soome lepitusbüroode kontaktandmed on aadressil www.thl.fi/sovittelu.
Lepituse edenemine
Lepitusbüroost võetakse osapooltega ühendust ja neile räägitakse:
- lepitusest ja selle tähendusest
- eri osapoolte rollist lepitusel
- tugiteenustest lepituse ajal ja pärast seda
Kui lepitusega alustatakse, lepivad lepitajad lepituses osalejatega kokkusaamistes kokku.
Osapooled on aktiivsed nõupidamisel. Sündmusi käsitletakse konstruktiivses vaimus teineteist kuulates.
Kui osapooled kokkuleppele jõuavad, koostatakse kokkuleppe dokument, mille lepitajad oma allkirjadega kinnitavad.
Osapooled võivad lepituse peatada mis tahes staadiumis. Ka lepituspersonal võib otsustada peatamisest vajadusel.
Pärast lepitust
Osapoolte kokkulepitud lahendustega võidakse parandada tekitatud kahjusid ja kahjustusi.
Lepitusbüroo jälgib kokkuleppest kinni pidamist ja nõustab vajadusel osapooli hüvitiste maksmiseks või saamiseks.
Lepituse tagajärjel võivad ametivõimud peatada kohtumenetluse või lepitus võidakse arvesse võtta võimalikku karistust kaaludes.
